Mittetulundusühingu

ROHELISE JÕEMAA  KOOSTÖÖKOGU

põhikiri 

I              Üldsätted

1.1.          Mittetulundusühing ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU (edaspidi: ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus.

1.2.          Ühing juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

1.3.          Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.

1.4.          Ühing võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ühinguid. Ühing võib kuuluda teistesse organisatsioonidesse.

1.5.          Ühingu juhtimisorganid on: üldkoosolek, juhatus. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või (ja) audiitorkontrolli.

1.6.          Mittetulundusühingu nimi on ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU, ingliskeelne vaste on GREEN RIVERLAND PARTNERSHIP. 

1.7.          Ühingu asukoht on Tori vald, Pärnumaa, Eesti Vabariik. Territoriaalselt ühendab ühing liikmeid Tori, Are, Surju, Halinga, Paikuse, Vändra ja Kaisma vallas Pärnumaal, Järvakandi vallas Raplamaal ning Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vallas Viljandimaal.

1.8.          Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõppeb 31. detsembril.

1.9.          Ühingul on sümboolika atribuutika ning selle kasutamise ainuõigus.

II             Põhieesmärk ja alaeesmärgid

2.1.          Ühingu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna   integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.    

2.2.          Ühingu  alaeesmärkideks on:                                                      

2.2.1.       Põhieesmärki taotlevate juriidiliste isikute tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine, 

partnerluse arendamine;
2.2.2.       Teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine ning vastavate institutsioonide loomisele

kaasaaitamine;
2.2.3.       Erinevate sihtgruppide tegevuse propageerimine ja toetamine.

2.2.4.       Koolitustegevuse korraldamine;
2.2.5.       Seltsitegevuse ja külaelu toetamine ning edendamine;
2.2.6.       Loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasaaitamine;
2.2.7.       Ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse ning nende rekonstrueerimisele ja renoveerimisele kaasaaitamine;
2.2.8.       Maamajanduse s.h. väikeettevõtlusele arengule uute võimaluste otsimine. Maapiirkondades uute

töökohtade loomisele ning alternatiiv- põllumajandusmajandustegevuste populariseerimisele

              kaasaaitamine;
2.2.9.       Uuringute ja analüüside  teostamine;                                                                                                                                            
2.2.10.     Kohaliku tegevusgrupi  tegevuspiirkonna integreeritud arengustrateegia  koostamine, elluviimine ja

              arendamine;                                                                                            

2.2.10.     Eesti Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate võimaluste ja ohtude selgitamine.  

2.3.         Põhieesmärgi saavutamiseks ühing: 

2.3.1.       Teeb oma ettepanekuid maaelu puudutavate, s.h. riiklike projektide ja seadusandlike aktide eelnõude

arutamisel Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsustele, asutustele, ettevõtetele ja

teistele organisatsioonidele;

2.3.2.       Esindab ühingut riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
2.3.3.       Tegeleb kohalikke tegevusgruppe ühendavas üle-eestilises ja rahvusvahelises koostöövõrgustikus.

2.3.4.       Osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes maaelu arengut toetavates projektides;
2.3.5.       Viib ellu piirkonna integreeritud arengustrateegiat tuginedes kolme sektori partnerlusele;
2.3.6.       Korraldab piirkonna strateegia alusel toetatavate projektide valimist, nõustamist ja seiret.

              Korraldab konkursse projektiideede saamiseks.;

2.3.7.       Koordineerib ja korraldab liikmesorganisatsioonide koostööd;
2.3.8.       Loob ise ja aitab kaasa andmebaaside loomisele;                                                   

2.3.9.       Analüüsib ja teostab või tellib uuringuid;                                                                     

2.3.10.     Valmistab, tellib, ostab, müüb ning levitab teavet, s.h. kirjalikke õppematerjale ja vajalikke

teatmematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
2.3.11.    Algatab, aitab korraldada ja korraldab koolitusi, õppusi, seminare, konverentse ning õpiringide ja

arengurühmade tegevust, loenguid;

2.3.12.     Selgitab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid, toetab maainimesi sotsiaalse toimetuleku suurendamisel

ning maapiirkonna tööhõive parandamisel;                                                                                                              

2.3.13.     Koolitab meeskonnaliikmeid ja rakendab nende teadmisi võrgustiku kaudu;                          

2.3.14.     Toetab keskkonnateadlikkuse kujundamist läbi keskkonda säästva mõtteviisi ja ettevõtluse arendamise. 

III            Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord ja tingimused

3.1.          Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed loetakse ühingu liikmeteks.

3.2.          Liikmeteks on:

                a)      avaliku sektori esindajatest kohalikud omavalitusüksused (edaspidi omavalitsused);

                b)  mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud, sihtasutused, kes tegutsevad samas kohalikus tegevuspiirkonnas;

                c)   ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad või  füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad kohalikus tegevuspiirkonnas.

3.3.          Iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja  mittetulundussektori esindaja. Ühing  on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmeskond on avalik.

3.4.          Avaliku sektori osakaal igal ühingu organi otsustustasandil peab jääma alla 50 %.

3.5.          Ühingu kohalikuks tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkonda, mille territoorium langeb kokku nende omavalitsuste piiridega, mis on ühingu liikmeteks.

3.6.          Ühingusse võivad kuuluda kohalikud omavalitsused, mis moodustavad ühtse tervikliku geograafilise piirkonna, millel on ühine majanduslik ja sotsiaalne huvi.

3.7.          Liikmemaksu arvutamise aluseks on elanike arv kohalikus omavalitsuses majandusaasta 1. jaanuari seisuga. Ühingu sisseastumismaksu ja liikmemaksu määr kehtestatakse üldkogu otsusega. Tasumise tingimused ja korra määrab juhatus. Sisseastumismaksu ei kehtestata asutajaliikmetele.

3.8.          Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab  juhatus 3 kuu jooksul.

3.9.          Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.

3.10.        Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:                                                    

a)                    kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;

b)                   on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;

c)                    ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja

                              pikendamist;

d)                   ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;

e)                    kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks.

3.11.        Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.

3.12.        Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

3.13.     Ühing on ava heategevuslik, pakkudes sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele s.h juriidilistele isikutele toetust.

3.14.        Ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele. Ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. 

IV           Liikmete õigused ja kohustused

4.1.          Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:

a)        osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;

b)        olla valitud ühingu organite liikmeks;

c)        saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;

d)        kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.

4.2.          Ühingu liige on kohustatud:

a)        järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;

b)        osalema ühingu tegevuses ning täitma talle  üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;

c)        tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel);

V             Üldkoosolek

5.1.          Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek.

5.2.          Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

a)        põhikirja muutmine;

b)        eesmärgi muutmine;

c)        juhatuse liikmete arvu määramine;

d)        juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

e)       juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja  

        selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

f)        ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega

        koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;

g)         liikmemaksu ja sisseastumismaksu kinnitamine;

h)         muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite

          pädevusse.

5.3.          Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

a)          majandusaasta aruande kinnitamiseks;

b)          juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui

           seda nõuab revisjonikomisjon;

c)       tegevusstrateegia kinnitamiseks;

d)       muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

5.4.          Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult vähemalt 7 päeva ette. Üldkoosolek loetakse toimunuks ilma kokkukutsumiseta kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liikmed.

5.5.          Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/3  ühingu liikmetest . Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt 1(ühe) tunni pärast. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.

5.6.          Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

5.7.          Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 ja eesmärgi muutmiseks 9/10 ühingu liikmete nõusolek. 

5.8.          Ühingu nimel teostatavate tehingute lubatud maksimaalne suurus ilma üldkoosoleku eelneva nõusolekuta otsustab üldkoosolek.

VI           Juhatus

6.1.          Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt 7  kuid mitte                rohkem kui 13 liiget.

6.1.1.       Juhatuse liikmete arv ei saa olla väiksem liikmeks olevate omavalitsuste arvust pikemat aega  kui   kuus kuud. Ühest omavalitsusest võib juhatusse kuuluda vaid ühe sektori esindaja.

6.1.2.       Kui üldkoosolek ei otsusta teisiti, toimuvad juhatuse liikmete valimised kolmes voorus s t avaliku sektori esindajate valimine, mittetulundussektori esindajate valimine, ettevõtlussektori esindajate valimine. Igas voorus on ühingu liikmel üks hääl, voorude toimumise järjekord loositakse. Valituks osutavad enim hääli saanud kandidaadid. Võrdselt hääli saanute vahel korraldatakse täiendav hääletusvoor.

6.2.          Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 2 aastaks.  Juhatuse tööd juhib juhatuse poolt valitud juhatuse esimees.

6.3.          Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6.4.          Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthäälteenamus.

6.5.          Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:

a)           juhatuse esimehe ja esimehe asetäitja valimine;

b)           tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine;

c)           sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra määramine;

d)           ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude arvestuse pidamine;

e)           uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;

f)            ühingu tegevuskava, strateegia  koostamine;

g)           aastaaruande ja bilansi läbivaatamine ja esitamine üldkogule kinnitamiseks;

h)           eelarveprojekti läbivaatamine ning esitamine üldkogule kinnitamiseks;

i)             põhivara soetamise, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute tegemine;

j)             tegevjuhi ja projektijuhi tööle võtmine  ja töölt vabastamine;

k)           tegevjuhi ja projektijuhi pädevuse nõuete ja neile töötasu määramine;

l)             majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;

m)          ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku

           otsustest tulenevatele nõuetele;

n)           ettepanekute esitamine üldkogu päevakorda,

o)          kohaliku tegevusgrupi toetuse strateegia rakendamise rakenduskava koostamine ja kinnitamine.

6.6.                         Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirjanõuete rikkumisega, samuti kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt.

6.7.                          Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks, konkursside korraldamiseks ning võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljastpoolt ühingu liikmeskonda.                                                              

6.8.          Ühingu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.9.          Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.

6.10.        Juhatus peab ühingu liikmetele andma vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitab nende nõudel vastava aruande.  

6.11.        Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt.      

6.12.      Kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamise otsused võtab vastu ja kinnitab juhatus. Projektide valikut tegeva organi  tööpõhimõtted on sätestatud läbi ühingu sisemiste protseduuride. Juhatusel on õigus kutsuda projektide valiku tööprotseduuris osalema eksperte ja spetsialiste.

VII          Ühingu tegevjuht  

7.1.          Ühingu tegevjuht: 

7.1.1.       Juhib ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkogu ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste täitmise eest;
7.1.2.       Valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt käesolevale põhikirjale kuuluvad    otsustamisele üldkogul

või juhatuse koosolekul;
7.1.3.       Käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis

toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid;

kirjutab alla lepingutele, muudele tehingutele ja kohustustele;
7.4.          Sõlmib ja lõpetab lepinguid;
7.5.          Otsustab teisi juhatuse poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu  teiste

organite ainupädevusse;
7.6.          Võtab osa juhatuse koosolekutest.

VIII         Järelvalve

8.1.          Ühing peab raamatupidamise arvestust ja maksab õigusaktidega sätestatud korras makse.
8.2.          Ühingu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis on kuni kolme liikmeline või audiitor.         

               Revisjonikomisjon valitakse põhikirjas sätestatud korras kaheks aastaks.
8.3.          Revisjonikomisjon või audiitor kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide 

              täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, pärast majandusaasta

lõppemist.
8.4.          Revisjonikomisjon või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille

esitavad üldkoosolekule.

IX           Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.